Hindamisjuhend

Õppe -  ja kasvatusprotsessi kujundamise ning õpitulemuste hindamise alused

 1. 1. Hindamise üldalused

Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.

Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas.

Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:

• olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;

• küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;

• tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;

• ennast arendama, õppimist õppima;

• õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;

• probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;

• oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.

 1.2         Hindamise põhieesmärgid

Hindamise põhieesmärgid on:

• motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;

• suunata õpilase enesehinnangu kujunemist; 

• suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;

• anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.

1.3         Käitumise ja hoolsuse hindamine

Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast järgima üldtunnustatud käitumisnorme, täitma kooli kodukorra nõudeid ja õppeülesandeid.

Õpilase käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega igal õppeveerandi ja õppeaasta lõpus.

Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli:

• käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt;

• käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid;

• käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lapsevanemate tähelepanu ja suunamist;

• käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lapsevanemate  nõudmistele; õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka 15 põhjuseta puudutud tunni ning üksiku õigus- või kõlblusvastase teo eest.

Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel:

• hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni;

• hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse  kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt;

• hoolsushindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma  õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike  võimete ja arengutaseme kohaselt;

• hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetaja nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.

Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.

 1.4         Õpitulemuste hindamine

Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse ainekavas fikseeritud õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust.

Hindamine toimub viiepallisüsteemis alates II klassist. I klassis kasutatakse  sõnalist hinnangut, milles rõhutatakse lapse positiivseid saavutusi. Sõnaliste hinnangute kasutamise põhimõtted ning hinnangute andmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas.

Õpetaja võib oma päevikus, õpilaste  töödel ja õpilaspäevikus hinde täpsustamiseks kasutada +/– , kuid klassipäevikusse neid ei kanta.  Eesti keeles hinnatakse õpitulemusi II – IV kl. 3 hindega õppeveerandis, mille põhjal pannakse 1 kokkuvõttev hinne õppeaasta lõpul, V – IX kl.  hinnatakse eraldi eesti keelt ja kirjandust. Lõputunnistusele kantakse eesti keele ja kirjanduse koondhinne.

V– IX klassi kontrolltööd ja koolisisesed arvestustööd planeeritakse ette vähemalt veerandiks, kantakse kontrolltööde graafikusse ning aineõpetaja annab info õpilastele edasi veerandi alguses. Ühel päeval ei tohi üldjuhul olla üle 1 arvestusliku töö.

Kontrolltöö sisaldab 3 või enama tunni materjali; puudunud õpilased peavad töö järele tegema 10 õppepäeva jooksul pärast koolitulekut. Kui töö jääb sooritamata, kantakse vastava hinde kohale hinne „1“

Kontrolltöö mitterahuldavale hindele sooritanud õpilased peavad töö järele tegema 10 õppepäeva jooksul. Veerandi lõpuosas saadud mitterahuldavat hinnet või puuduvat hinnet on õpilasel õigus parandada enne veerandihinde väljapanekut.

Mitterahuldav hinne kantakse klassipäevikusse sisse kaldkriipsuga, järeltöö hinne kantakse kaldkriipsu taha.

Kui õpilane kokkulepitud ajaks konsultatsiooni ja/või järeltööle ei tule, toimitakse vastavalt punktile 1.4.6.

Kui õpilane tuleb järeltööle, kuid ei soorita seda rahuldavalt, siis pannakse kaldkriipsu taha ,,1“ või ,,2“  ning kokkuvõtva hinde panekul arvestatakse ühte puudulikku hinnet.

Kui õpilane sooritab järeltöö, märgitakse kaldkriipsu taha saadud hinne ning seda hinnet arvestatakse ka koondhinde väljapanekul.

Aineõpetajal on kohustus anda õpilasele tema soovil enne järeltöö sooritamist konsultatsiooni  selleks konsultatsioonigraafikus ettenähtud ajal.

Etteteatamata tunnikontrolli maht ei tohi ületada ühe tunni materjali.

Tasemetööde ja kevadiste arvestuste hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

90 – 100 % - hinne ,,5“ (väga hea)

70 – 89 % - hinne ,,4“ (hea)

45 – 69 % - hinne ,,3“ (rahuldav)

20 – 44 % - hinne ,,2“ (puudulik)

  0 – 19 % - hinne ,,1“  (nõrk)

Veerandihinded pannakse välja klassipäevikusse kantud hinnete koondhindena vähemalt kolme hinde põhjal. Koondhinde  väljapanemisel lähtutakse järgmisest: kui peale koma on  a) väiksem number kui 5 -  madalam hinne; b) suurem number kui 5 -  kõrgem hinne;  c) number 5 - õpetaja otsustab hinde.

Klassipäevikusse kantakse II – III kooliastmes ainult arvestuslikud hinded. Poolaastahinde võib õpetaja panna ühe nädalatunniga õppeainetes. Kokkuvõtva hinde panekul on aluseks veerandihinded.

Õpilasele võib jätta veerandihinde välja panemata, kui ta on puudunud üle 50 % vastava aine tundidest. Õpilane peab kokkuleppel õpetajaga  täitma õppekava nõuded. Kui nõuded jäävad täitmata, loetakse teadmised vastavaks hindele ,,nõrk“.

Õpilasele, kelle veerandihinne on ,,puudulik“ või ,,nõrk“, koostatakse individuaalne õppekava, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

Hindamise põhimõtted on fikseeritud igas ainekavas eraldi, lähtuvalt aine eripärast. Iga veerandi esimesel tunnil teavitab õpetaja nendest õpilasi.

 1.5         Eksamite ja arvestuste hindamine ja nende korralduslik külg sätestatakse  kooli õppekavas punkti „Õppetöö korraldus“  all.

VII klassi kirjaliku valikarvestuse  hinne kantakse eksamihinde kohale ja seda arvestatakse aastahinde panemisel viienda veerandihindena. Kui õpilane ei soorita arvestust, määratakse talle täiendav õppetöö ning järelarvestuse hinne kantakse päevikusse täiendava õppetöö hinde kohale.

VIII klassi üleminekueksamite hinnet arvestatakse aastahinde panekul poolaastahindena. Kui õpilane ei soorita eksamit, määratakse talle täiendav õppetöö ning järeleksami hinne kantakse päevikusse täiendava õppetöö hinde kohale.

  1.6          Hinnetest teavitamine

Klassijuhataja tutvustab õpilastele hindamise üldisi põhimõtteid kooliaasta algul.

Kokkuvõtvad hinded tehakse lastevanematele teatavaks klassitunnistuse kaudu, arvestuslikud hinded I - IV klassis õpilaspäeviku ja hinnetelehe kaudu ning V – IX klassini hinnetelehe kaudu. Hinnetelehed saadetakse kodudesse kord veerandis eelnevalt kindlaksmääratud aegadel.

Õppetulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.