KOOSKÕLASTUSED, ARUTELUD :

 1. KOOLI ÕPPENÕUKOGUS -  01.11. 07; 02.01.08

2. KOOLI HOOLEKOGUS   - 17.01.2008

3. KAARMA  VALLAVALITSUSES –26.02.2008

4. KAARMA  VALLAVOLIKOGU –26.02.2008                          

 SISSEJUHATUS

 Kaarma  Kooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

Kaarma Kooli arengukava lähtub Kaarma Kooli põhimäärusest ja Kaarma valla arengukavast

Arengukava koostamisel on arvesse võetud kooli hetkeseisu, ressursse ja vajadusi.

Arengukava valmis töökoosolekute, ajurünnakute ja kolme viimase aasta andmete põhjal tehtud õppekasvatustöö analüüsi ning läbiviidud küsitluse tulemusena.

Arengukava täitmist hinnatakse vastavalt kooli sisehindamise süsteemile ja tehakse muutusi vastavalt vajadustele.

Arengukava alusel koostatakse iga õppeaasta alguses kooli üldtööplaan

                                                    

1. ANDMED KOOLI KOHTA

Nimi :	Kaarma  Kool
Omandivorm :	Munitsipaalkool
Omanik :	Kaarma  vald
Teeninduspiirkond :	Kaarma vald
Erg. number	75018785
Aadress :	Nõmme küla Kaarma vald 93829  Saare maakond
Koolijuht:	Riina Piterskihh		452 9624 53488413
Õppealajuhataja :	Sirje  Aru		452 9625
Majandusalajuhataja :	Tiiu  Laes		452 9624
Muud telefonid :	Õpetajate tuba		452 9625
E-mail :		kaarma.pohikool@mail.ee
Õpilaste  arv      2007/08  õ.-a.:	89
Klassikomplekte : Lasteaiarühmi:	8  1
Õpetajaid : Lasteaia pedagooge:	13   1
Muud personali :	9

 
2. LÜHIÜLEVAADE AJALOOST

Kaarmal on haridust antud enam kui 260 aastat.

Algul toimus õppetöö põhiliselt kodus. 2 korda aastas käidi lugemisoskust ,,ette näitamas".
Kaarma kooli eelkäijateks on möödunud sajandi külakoolid ja 19. sajandi keskel asutatud eesti õppekeelega Kaarma kihelkonnakool, mis oli ühtlasi Kaarma Õpetajate Seminari harjutuskooliks.
1919. a. muudeti 15 väikest küla- ja vallakooli praeguse Kaarma valla territooriumil 4 -klassilisteks algkoolideks. Meedla ja kaks Kaarma kooli liideti üheks Kaarma algkooliks.
1. okt. 1923 a. alustas Kaarma algkool tööd Güldenstubbede perele kuulunud mõisamajas Nõmme külas.
1929. a. Kaarma 6-klassiline kool.
1939. a. lõpetati Kaarma kooli juurdeehitus.
1945. a. Kaarma 7-klassiline kool.
1951/52. õppeaastal oli koolis kõige rohkem õpilasi - 170.
1962. a. Kaarma 8-klassiline kool.
1966/67. õppeaastal oli koolis kõige vähem õpilasi - 82.
1988. a. Kaarma 9-klassiline kool.
1992. a. Kaarma Põhikool.
1997. a. alustati Kaarma kooli kapitaalremonti, valmis kooli esimene tiib.

1999. a. liidetakse Kaarma kooliga Eikla ja Vaivere kool. Eikla hoones toimub õppetöö praeguseni.

2005.a  alustati Kaarma kooli katusealuse renoveerimist. Kool sai juurde uued ruumid: kunstiklassi, lugemistoa, nõupidamisruumi.

2007.a  renoveeriti vana töökoda, kool sai kaasaegse sisustusega tüdrukute tööõpetuse klassi.

Koolis on töötanud 107 õpetajat, neist 34 meesõpetajat ja 8 direktorit.   

2007.a Muutus kooli struktuur. Alates 2007.a augustist on põhikool-lasteaed. Muutus kooli nimi – Kaarma Kool.

 

3. PEDAGOOGILINE KAADER (SEISUGA 01.09.2007)

  

Kaarma Põhikooli pedagoogiline kaader  vanuse järgi  2007/2008 õ.-a.

 

 

 

 

 

 

 

Kaarma  Põhikooli pedagoogiline kaader  staaži  järgi   2007/2008 õ.-a.

 

 

                                                                                                                                                                

 

 

 

 

Pedagoogilise kaadri statistilised näitajad

 

Ø     koolis töötab 14 pedagoogi (koos koolijuhiga)  ja täidetud on 12,4 pedagoogi ametikohta ( sellest 1,5 lasteaia pedagoogi koht)

Ø     õpetajatest on 12-l õpetaja ja kahel nooremõpetaja ametijärk , (1 alushariduse õpetaja)

Ø     pedagoogiline kõrgharidus on 11-l ( 78 %), 1 pedagoog on magistrikraadiga, pedagoogiline keskeriharidus on 2-l ( 14 %),  pedagoogiline haridus puudub 1-l õpetajal (7 %) , kuid õpetaja vastab kvalifikatsiooni nõuetele, kuna on läbinud nõutava 160- tunnise pedagoogika-alase koolituse ja vastavad ainealased kursused)

Ø     õpetajate keskmine vanus on 44 aastat, noorim on 26- ja vanim 66- aastane

Ø     14-st  14  on  naisõpetajad

Ø     keskmine  staaž on 18 aastat ( väikseim 3, suurim 47 )

Ø     õpetajate keskmine koormus on 14 tundi nädalas (normkoormus 22)

Ø     põhikohaga töötavate õpetajate ja õpilaste suhtarv on ca 1 : 7  ( 13 õpetajat  ,  89 õpilast )

 

 Järeldused

1.     Õpetajate kaader  on heas loomeeas ja staažikas ning seega  arenemisvõimeline ja uuendustealdis

2.     Kaader vastab kvalifikatsiooni nõuetele, 2006/2007 läbisid 3 õpetajat 160 -  tunnise koolituse, direktor õpib käesoleval ajal 240-tunnisel juhtimiskoolitusel. Enamus (79%) on pedagoogilise kõrgharidusega ja omavad õpetaja  ametijärku, 1 -  magistrikraadiga pedagoog, 1 omandab teist pedagoogilist kõrgharidust, mis on maakooli jaoks väga hea näitaja.

3.     Koormus on õpetajatel erinev – on nii ala- kui ka ülekoormusega töötavaid õpetajaid

4.     Õpilaste ja õpetajate väike suhtarv viitab õpilaskesksele õpetamisele, kuigi liitklasside olemasolu raskendab õpetaja tööd.

5.     2007. a sügisest töötab koolis 0,3 ametikohaga sotsiaalpedagoog, kes on suureks abiks klassijuhatajatele ja lastele kerkivate probleemide lahendamisel.

6.     Puuduseks võiks nimetada, et koolis töötavad ainult naispedagoogid.

 

Õpilaste paremaks toetamiseks õppimises vajab kool logopeedi. Käesoleval ajal suunab kool lapsed

Kuressaarde vastavate spetsialistide juurde.

 4. ÕPILASTE ARVU PERSPEKTIIV   2006 - 2014

 

 

Järeldused õpilaste arvu kohta :

  Viimaste aastate sündide analüüs näitab laste arvu vähenemist kooli piirkonnas. Siit tuleneb vajadus näha kooli arengus ette meetmeid, mis aitaksid koolil areneda ja säilida.

 Võrreldes Kaarma Kooli õpilaste arvu haridusasutuste uues rahastamismudelis (2008.a) esitatud tabeliga, on kool jätkusuutlik. ( Jätkusuutlikuks võib pidada kooli, kui vastab vähemalt ühele tabelis näidatud tingimustele)

RM tabel:                                                                                           Kaarma Kooli tabel:

7. – 9.kl	30		7. – 9.kl	43
6. – 8.kl	31		6. – 8..kl	35
5. – 7.kl	32		5. – 7.kl	32
4. – 6.kl	33		4. – 6.kl	21
3. – 5.kl	34		3. – 5-kl	14
2. – 4.kl	35		2 – 4.kl	17
1. – 3.kl	36		1. – 3.kl	21

Õpilaste arvu madalam seis jääb aastatesse 2008 - 2012, sealt alates peaks tekkima kasv

Käesolev arengukava jääb madalaima õpilaste arvuga aastatesse ning sellest lähtuvalt tuleb kindlasti püstitada ka eesmärke

Väikesearvulised klasside koosseisud on loonud eeldused liitklasside tekkeks, mis omakorda raskendab õppetööd.

 

5.  TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

 Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestanud Riikliku järelvalve läbiviimise kord. (Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003 a. määrus nr. 42).

  Tulemuslikkuse hindamiseks on koolis sisehindamine. Sisehindamise eesmärk on hoida ja parandada kooli tegevuse kvaliteeti ja tõhustada arengut. Kool kavandab ise oma tegevust ja hindab nii protsessi kui ka tulemust. Sisehindamine aitab hoida ülevaadet õppimisest ja õpetamisest. Kooli õppe- kasvatustöö tulemusi analüüsitakse iga veerandi lõpus ja kokkuvõte tehakse  1 kord aastas õppeaasta lõpus. Analüüs haarab teatud valdkondi, mida just antud aastal prioriteediks valiti ja sellega on haaratud nii pedagoogid, õpilased kui ka hoolekogu. Kooli tugevatest ja parandamist vajavatest külgedest lähtuvalt täiendatakse arengukava ja määratakse õppeaasta prioriteedid.

2006. aasta 4. augusti HM määrus nr 23 sätestab kooli nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes. Lähtuvalt määruse lisas esitatud hindamiskriteeriumidest ja õppeasutuse tegevusnäitajatest esitab kool aruande Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. Hiljemalt 2010. aasta 1. märtsiks peab kooli direktor esitama REKKile taotluse nõustamiseks sisehindamise küsimuses.

 

6.  2005.-2008. AASTA ARENGUKAVAST, HETKESEIS

 Kaarma Põhikooli arengukavas 2005-2008 püstitati eesmärgid kaheksa erineva valdkonna põhjal: koolisisene juhtimine; kooli töö planeerimine; õpetamine ja õppimine; koolikohustuse täitmine, kooli töökeskkond, klassi ja kooliväline tegevus, infotehnoloogia ning avalikud suhted ja reklaam.

Igas valdkonnas on rakendatud järjepidevat tööd püstitatud suuremate ja väiksemate eesmärkide saavutamiseks. Valdavalt on kooli peamiste eesmärkide kalenderplaan täidetud.

  Koolisisene juhtimine ja töö planeerimine

Kooli juhtimine toimub vastavalt väljatöötatud struktuurile, milles igal osalisel on täita oma funktsioon.

2006.a  toimus kooli juhtkonnas vahetus – koolil on uus direktor ja huvijuht.

Oma töös järgib direktor haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust, püüab toetada alluvaid ja nende algatusi, delegeerib ülesandeid ja kontrollib nende täitmist. Kooli tööst omab tagasisidet ning lähtub sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. 

 Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal omab  nõutavat kvalifikatsiooni. Korraldab koolielu vastavalt õppealajuhataja pädevusele  koostöös direktori, huvijuhi ja õpetajatega.

Heade tulemuste saavutamiseks õppe- ja kasvatustöös on oluline erinevate osapoolte koostöö. Tuleks tõhustada juhtkonna (direktor, õppealajuhataja, huvijuht, infojuht ja majandusalajuhataja ) ühistööd, selleks tuleb juhtkond kaks korda kuus kokku ja arutab jooksvaid kooli probleeme. Õpetajatele korraldatakse üks kord nädalas infotund.

 Kooli hoolekogu koosseis, juhtimine ja tegevus vastab kehtiva määruse nõuetele. Hoolekogu tegevuse  aluseks on tööplaan, mis koostatakse igal õppeaastal. Kooli ja hoolekogu töö on ladus ja asjalik. Hoolekogu roll pole ainult kontrolliv, vaid abistav – osaleb kooli arengukava väljatöötamises, aitab seda ellu viia.

 Õppenõukogu töö toimub vastavalt tööplaanile, kus käsitletakse koolielu esmatähtsaid ja jooksvaid küsimusi ning demokraatlikus õhkkonnas võetakse vastu  otsuseid, mille kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid.

Kord nädalas (esmaspäeviti) toimub õpetajate infokoosolek, kus räägitakse lahti eelseisva nädala tegemised ja üritused ning arutatakse jooksvaid probleeme. Kuna õppetöö toimub kahes õppehoones,

mis loob teatud killustatuse kooli kollektiivi, tuleb teha tõhusat tööd kahe maja töötajate koostöö nimel ning järgida ühtset otsuste mõistmist ja täitmist.

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi tagamiseks peab täiustama kooli süsteemset sisehindamist, vormistama vajalikud sisehindamise õiendid. Eesmärgiks on luua hästi toimiv süsteem, mis aitab kooli juhtkonda otsuste tegemisel ning toetab kooli arengut. Kooli kollektiiv on teadvustanud, et kool peab pidevalt arenema ja kaasas käima uueneva ja muutuva Eesti ühiskonnaga. Kuid iga muudatus peab enne rakendamist olema põhjendatud ja arusaadav ning täitma arengu eesmärke.

Oma töös lähtuvad õpetajad kooli juhtkonna, õppenõukogu otsustest ja kooli õppekavast ning ametijuhenditest.

 Klassijuhatajad koostavad igaks õppeveerandiks tööplaani, kuhu planeeritakse üritusi, klassjuhataja tunde, arenguvestlusi ning töö lastevanematega lähtudes kooli õppekasvatustöö eesmärkidest ja klassisisestest probleemidest. Klassijuhatajad teevad koostööd kooli sotsiaalpedagoogi ja lastevanematega.   Iga veerandi lõpus esitavad klassijuhatajad kokkuvõtte oma tegevuse kohta ja aasta lõpus analüüsi klassi ja tehtud töö kohta direktorile.

Tähtis on, et klassijuhataja planeeriks, analüüsiks, hindaks ning koordineeriks klassiõpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostööd.

Tuleb tugevdada kooli töötajate koostöö kvaliteeti arvestades üksteisega, järgides demokraatliku organisatsiooni põhitõdesid.

Ametijuhendeid tuleb täiendada, et selgelt piiritleda töötajate kohustusi ja pädevus                                      

Koolis on loodud õpilasomavalitsus ja täiendamisel on  õpilasomavalitsuse põhimäärus. Õpilasomavalitsuse ja koolitöötajate koostöö on nõrk. Õpilaste osalemine koolielu probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel on väga tagasihoidlik. Õpilasaktiivil on oluline roll kooli maine kujundamisel. Tuleb pingutada ka selle nimel, et õpilasaktiiv seaks oma eesmärkideks:

          - aktiviseerida õpilaste tegevust tunni- ja koolivälisel ajal;
          - aidata kaasa koolielu korraldamisele;
          - järgida ja arendada kooli traditsioone;
          - aidata kaasa õppetöö ja koolivälise enesearendamise populaarsuse tõstmisele õpilaste hulgas;
          - vahetada infot;
          - leida uusi ideid;
          -teha  koostööd juhtkonna ja õpetajatega;
          - arendada suhteid teiste koolide õpilastega.

Õpetamine ja õppimine

  Õppe- ja kasvatustöö toimub kooli õppekava alusel. Kooli õppekava ja ainekavad on koostatud, lähtudes Riiklikust Õppekavast. Koolitegevuse põhieesmärk oli ja on – anda õpilasele hea põhiharidus, luues sellega õppimisvõimalused ka pärast põhikooli lõpetamist. Vähemalt 60% on asunud õppima gümnaasiumidesse, kuigi see pole omaette eesmärk, sest väärtustatakse oskust õppida ja elukestvat õpet, au sees on iga amet.

 Kooli tegevus on suunatud õpilaste huvi, individuaalsete võimete ja arengu toetamisele ja vajadusel on rakendatud vastavaid tugisüsteeme: töötab parandusõppe- ja pikapäevarühm, aineõpetajad annavad konsultatsioone. Koostöös klassijuhatajatega tegeleb sotsiaalpedagoog õpilastega, kellel on õpi- või käitumisraskused. Õpilastega, kellel on veerandis puudulikud, koostatakse  õpiabi lepingud. Tugiõpet tehakse pidevalt õpilastega peamiselt järel-, aga ka eelõppena. Õpiraskuste ennetamiseks tuleb teha koostööd logopeediga juba lasteaiast alates, seega logopeedilise abi tagamine on üks kooli arengukava eelseisvatest ülesannetest. Arengukava prioriteediks peab jääma õpilaskeskne lähenemine ja iga lapse võimete ja isikupäraga arvestamine.

Kolme aasta jooksul on osaletud nii maakondlikel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel kui ka valla üritustel ning saavutatud märkimisväärseid tulemusi.  Julgemalt tuleb  osaleda maakondlikel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja  konkurssidel, korraldada ainenädalaid ja teha õpilasuurimistöid.

Õppetegevuses tuleb veelgi hoolikamalt  valida õppemeetodeid ning aktiivseid töövõtteid, mis toetaks õpilaste motivatsiooni teadmiste omandamisel kõigis ainetundides. Koolitöö tähtsaim ülesanne on saavutada tulemuslik õpetaja-õpilase koostöö õppeprotsessis. Sõbralik ja turvaline keskkond aitab kaasa koolikohustuse täitmisele.

 Koolikohustuse täitmise probleemidega tegelemisel teeb kool head koostööd valla sotsiaalnõuniku, hoolekogu, ja noorsoopolitseiga. Koolikohustuse mittetäitmise põhjuste ennetamiseks ja olukorra parandamiseks oli vajadus sotsiaalpedagoogi järele ning 2007/2008. õppeaastast töötab koolis sotsiaalpedagoog (0,3 ametikohta).

Lapse puudumisel koolist teatakse sellest vanematele, et välja selgitada põhjuseta puudujad. Eesmärgiks on harjutada lapsevanemaid teavitama klassijuhatajat lapse põhjusega puudumistest ja pidada järelvalvet probleemsete laste üle.

Peame oluliseks koostööd vanematega, kohaliku omavalitsusega, hoolekoguga, üldsusega. Võimalus koostööks kodudega on arengu-  ehk perevestluste läbiviimine. 

Kaarma Koolis õpib 1 õpilane lihtsustatud õppekava ja 1 õpilane (koduõppel) toimetuleku õppekava alusel. Parimate õppimisvõimaluste tagamiseks on loodud abiklass. Põhiaineid õpetab pedagoog, kes on läbinud 240-tunnise eripedagoogika kursuse. Kooli võimalused LÕK ja TÕK rakendamisel  ei ole võrreldavad sellele spetsialiseerunud koolide võimalustega eelkõige tugiteenuste pakkumise osas, kuid oleme aktsepteerinud vanemate soove, kes ei taha lapsi kodust kaugele kooli saata ning anname oma parima nende õpilaste õpetamisel ja kasvatamisel

  Lasteaed

2007.aastal avati lasteaiarühm Eikla õppehoones. Lähtudes alushariduse raamõppekavast, koostati lasteaia liitrühma õppekava. Lasteaia töö eesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Tegevus lasteaias toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Alushariduse õppetegevuses liigutakse üksikult üldisemale, lihtsamalt keerulisemale. Vajadusel töötatakse lapsega individuaalselt, arvestades lapse iseloomu, võimeid, oskusi, kodust olukorda, arengupotentsiaali. Lasteaialaps õpib mängides, mille käigus omandatakse sotsiaalseid kogemusi, kujundatakse eneseteenindamisoskusi ja tööharjumusi ning kinnistatakse teadmisi- oskusi.

Lasteaia  võimlemis- ja muusikatunnid viivad läbi kooli kehalise kasvatuse ja muusika õpetajad.

Eesmärgiks on tõhustada lasteaia ja kooli omavahelist koostööd nii pedagoogiliselt kui ka õpilaste tasandilt. Kooli huvitegevus peab laienema ka lasteaia lastele. Lasteaia pedagoogide õppe- ja kasvatustöösse kaasata algklasside pedagooge.

Kooli personali koolituste valikul on lähtutud põhimõttest – arendada ja toetada kooli personali. Pearõhk on pandud ühiskoolitusele.

Kavas on rakendada koolisisene täiendkoolitus-süsteem õpetajalt – õpetajale.

 Kooli töökeskkond

Suurimateks kordaminekuteks võib lugeda Kaarma Kooli II korruse renoveerimise, tüdrukute tööõpetuse klassi valmimise ning sisustamise, Kaarma koolimaja hoovile ronila-terviselinnaku rajamise ja lasteaiarühma avamise Eikla õppehoones (viimane ei olnud arengukavva planeeritud, vaid kohalikke vajadusi ja soove arvestades ette võetud tegevus)

Õpetajate tuba sai uue kuue ja õpetajate töö paremaks  korraldamiseks on paigaldatud 4 arvutit. Muretsetud on projektor, 2 sülearvutit, arvutiklassis 2 vana arvutit vahetatud uute vastu.

Koolitöö paremaks korraldamiseks ja e-kooliga liitumiseks tuleb igasse klassi paigaldada arvuti.

Kooli töötajaid ja õpilasi on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi- jt kooliüritustel. Turvalise töökeskkonna loomine jääb eesmärgiks ka edaspidi

Kaarma koolimaja vastab tuleohutusnõuetele. Eikla õppehoones vajavad tulekustutid väljavahetamist ja tuleohutusnõuetele vastava süsteemi paigaldamist koos avariivalgustusega.

 Kaarmal tuleb arvutiklassi paigaldada sundventilatsioon, et paremini õhutada ruumi.

Kooli ruumid on puhtad, arenguruumi on klasside ja koridoride lapsesõbralikumas kujundamises, kooli vara heaperemehelikus hoidmises ja kasutamises.

Eikla õppehoones tehti remont köögi ruumides, remonti vajavad ka õpperuumid  nii kooli kui lasteaia poolel.

Lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi pakkuv keskkond. Selle saavutamiseks tuleb uuendada ja täiendada mänguväljakut eelkõige Eiklas (ehitada  ronila-terviselinnak) ja rajada tervise – mängurada Kaarmale.

Uuendada tuleb  kooli ja lasteaia mööblit ning täiustada õppe- ja mänguvahendeid.

Kaarma õppehoone renoveerimistulemusena sai kool endale lugemistoa. Lugemistuba on kooli ajal pidevalt avatud kõigile huvilistele. Siin  toimub ka osa õppetunde, kus vajatakse videomaterjalide kasutamist. Õpilastel on võimalik pärast õppetunde puhata või teha ettevalmistusi järgnevateks ainetundideks.

Lugemistoas on videopleier, teler, DVD-mängija, riiulitel meediaväljaanded ja tagasihoidlikud teabekirjanduskogud. Lisada tuleb rohkem ilukirjandusteoseid nii nooremale kui ka vanemale eale. Korraldada raamatunäitusi ja uute raamatute tutvustusi ning temaatilisi üritusi.

 Lugemistuppa tuleb paigaldada interneti püsiühendus ja paar arvutit, et muuta kättesaadavamaks muu perioodika, mida koolil ei ole võimalik tellida. Lugemistuba tuleb muuta meelispaigaks, kus on hea puhata, tööd teha, iseseisvalt õppida ja kasulikult aega viita.

Kuna kooli teeninduspiirkond on õpilaste arvult tagasihoidlik, kuid territooriumilt suur, siis on nii mõnegi õpilase koolitee väga pikk. Kaugemal elavatel õpilastel kulus umbes 40 min bussiga sõitmisele.  2007.a sügisest teenindab kooli valla 3  bussi, mis parandas tunduvalt olukorda: vähenes laste koolisõiduaeg, õppetöö algab 10 minutit varem kui eelneval perioodil ja söögivahetunnid pikenesid 5minuti võrra. 

Huvitegevus koolis

Huvitegevuse alla on koondatud huvi- ja spordiringid, ürituste korraldamine ja  ekskursioonide kavandamine. Koolis on välja kujunenud traditsioonilised üritused, mis on koolipere seas populaarsed: õpetajatepäev, maskipidu, advendihommikud, kooli sünni(aasta)päev, vilistlaste kokkutulek iga 5 aasta järel, jõulupidu, sõbrapäev, vabariigi aastapäeva aktus, kooli lauluvõistlus, isade- ja emadepäeva kontsert, ,,tutinädal” ja lõpuaktus. Meie kooli üritused on meelelahutuslikku laadi ning osaliselt seotud õppetegevusega. Kaks korda kuus käib huvijuhi eestvedamisel koos kooli aktiiv, kuhu kuuluvad V-IX klassi esindajad, igast klassist kaks õpilast. Nende peamiseks ülesandeks on oma klassikaaslaste informeerimine kooli huvitegevuses toimuvast. Õpilastel on võimalus tasuta end koolitada huvi- ja spordiringides. Käesoleval õppeaastal käivitus koolis 11 huviringi. Huviringide õpilased on saavutanud häid tulemusi väljaspool kooli: arvukatel spordivõistlustel, laulu- ja luulekonkurssidel ning erinevates käsitööprojektides. Samas aitavad huviringid kaasa traditsioonide tugevdamisele ning nende väljundiks on ka erinevad sündmused.

Huviringid: 2 näiteringi, spordi-, rahvatantsu-, sõnakunsti-, metskonna-, saksa keele, käsitöö-, arvuti-raadio- ja lauluring ning mudilaskoor.

Kahjuks on õpilaste osalemine ringides ja kooliüritustele korraldamises tagasihoidlik. Et huvitegevus toimiks vastavalt laste soovidele ja vajadustele, tuleb pöörata suuremat rõhku õpilaste omaalgatus- ja organiseerimisvõimele. Tuleb jätkata traditsiooniliste üritustega ning luua uusi. Õppekäigud ja ekskursioonid tuleb süstematiseerida. Lastele tuleb pakkuda enam erinevaid võimalusi huvitegevuseks, kaasates sellesse ka probleemse käitumise ja õpiraskustega lapsi.

Tuleb käivitada  koolis  T.O.R.E tegevus (Tugiõpilaste Oma Ring Eestis). Põhiidee on eakaaslaste kaudu mõjutada õpilaste igapäevaelu. T.O.R.E noored on abistavalt, tähelepanelikult, lohutavalt käituvad õpilased, abistamaks õpi- ja käitumisraskustega lapsi.

Koostöö ja sõprussidemed

Kooli tulemuslikuks tööks on vajalik tihe koostöö erinevate koostööpartneritega. Kaarma Kooli koostööpartneriteks on lapsevanemad, hoolekogu ja  Kaarma Vallavalitsus ning selle hallatavad asutused. 2007.a on sõlmitud koostööleping Simuna Kooliga, mis näeb ette erinevaid koostöövorme õpilaste ja õpetajate tasandil.

Kaugemalt on koolil sõprussidemed 2006.a alguse saanud COMENIUS-e projekti koolidega, Projekt on pühendatud Euroopa Liidu erinevate koolide koolielu tundmaõppimisele ja arendamisele. Comeniuse projekti rahastab Euroopa Liit. Selle raames tehakse koostööd Soome, Itaalia ja Austria

 

7.  MATERIAALNE BAAS

Kaarma Koolis toimub õppetöö kahes õppehoones – Kaarmal  tegutsevad 1.-9.kl. ja Eiklas 1.-2. kl ja lasteaiarühm.  Õppetöö on muidugi killustatud, aga hea töö korralduse juures on võimalik luua ühtne, ühiseid eesmärke täitev organisatsioon.

Kaarma hoones on renoveeritud II korrus, mille tulemusel kool sai uusi ruume juurde. Hoones on nõuetele vastav arvutiklass ja tüdrukute kodunduse ja kaasaegne  käsitöö klass (poiste tööõpetuse tunnid toimusid eelnevatel aastatel Aste koolis, alates 2007.a sügisest Kuressaare Ametikoolis)

Koolil on olemas akustiline koolikellasüsteem, mis annab hea võimaluse korraldada meediaõpet ja käivitada kooliraadio

Koolil oma võimla puudub ning kehalise kasvatuse tunnid toimuvad Kaarma spordihoones (koolist ca 1,5 km kaugusel). Välitunnid toimuvad koolimaja ümbruses – kooliõuel on võrk- ja korvpalliplatsid ning mõned kergejõustikupaigad; ümbritsev kaunis maastik ja loodus pakub võimalusi nii maastikujooksude ja –mängude kui ka suusatundide läbiviimiseks. Õpilaste tervislike eluviiside ja sportlike harjumuste kujundamiseks tuleks  kooli lähedal olevasse parki rajada ekstreemrada/terviserada ja  oma suusabaas.

Eiklas toimub õppetöö  1990 a. valminud suures keskuses, kus lisaks koolile koos lasteaiaga tegutsevad veel raamatukogu ja perearst. Eikla õppehoone ootab investeeringut, et algkool ja  lastead saaks endale kaasaegsed uued ruumid.

Maja ümbritseb suur territoorium vananenud mänguväljakutega, mis vajavad uuendamist.

 Õppevahenditest väärivad äramainimist   õpilaste kasutuses olevad  9 arvutit, kooliraadio süsteem, muusikakeskused  ja videotehnika koos suure videokassettide kogumikuga, DVD-mängija, 2 sülearvutit, videoprojektor, kaasaegne ja hästi sisustatud tüdrukute käsitööklass.

 Kooli  sööklat haldab kool ise, mis tingib suhteliselt odava toiduportsjoni hinna õpilaste jaoks  ( 10 krooni ). Toit on sööklas tervislik ning maitsev.

Majanduslikud prioriteedid

Ehituslikud prioriteedid

Kaarma  hoone

1)     Kaarma õppehoone territooriumil suurvee ajal uputuse ärahoidmiseks kraavide rajamine

2)     Riiete vahetusruumi ehitamine

3)     Koridoride muutmine esteetilisemaks, lapsesõbralikumaks ( akvaarium, lilled, pingid, mängulauad)

4)     Lugemistuppa – interneti püsiühenduse loomine; puhkenurga lisamine ( matid, padjad)

5)     Klassidesse  muretseda arvutid, mis ühendada ülekoolilisse võrku

6)     Arvutiklassi sundventilatsioon

7)     Õpiõu ja ilupargi rajamine

8)     Terviseraja rajamine

Eikla hoone

1)     Õppehoone renoveerimine

2)     Mänguväljakute korrastamine; ronila-terviselinnaku ehitamine

3)     Tuleohutusignalisatsiooni paigaldamine

Eikla õppehoone renoveerimiseks; õpiõu, terviseraja ning mänguväljaku rajamiseks on vaja kindlasti eelarvevälist raha. Kuidas, millal ja kui palju projektid täpselt rahastamist leiavad, on raske ennustada, hinnad muutuvad ( finantseerimine on oletatav vastavalt 2007.a hindadele). Projektidega  tegeldakse kogu kolme aasta vältel. Ülejäänud prioriteedid on  kavas lõplikult teoks teha 2010. aastaks (projektid + omafinantseeringud).

Prioriteetidesse ei ole arvatud järjepidevat ja möödapääsmatut jooksvat remonti mõlemas hoones.

Muud plaanitavad rahalised kulud

 

1)     Esitlusvahendite muretsemine – sülearvutid/ arvutid, digitahvel

2)     Ainekabinettide ja lasteaia  järjepidev täiendamine (mööbel, mängud, mänguasjad)

3)     Helitehnika täiustamine kooli ürituste korraldamiseks

8. INFOTEHNOLOOGIA ARENGU STRATEEGIA

Hetkeseis

Ø     koolil on 15 arvutit (9 arvuti klassis, 4 õpetajate toas, 1 direktoril, 1 maj. alajuhatajal, 1 koolikellasüsteemis ja 1 Eiklas )

Ø     90  %  õpetajatest on läbinud arvutikursuse „Projektipaun“

Ø     on korralik skänner, 2 laserprinterit ja 3 tindiprinterit

Ø     arvutiõpetus toimub 1. – 9. klassini (õppetundide ja ringi näol)

Ø     on väljaehitatud hubane arvutiklass, arvutid on ühendatud võrku (arvutiklass,direktori kab., majandusjuhataja, õpetajate tuba, huvijuhi ruum, aula)

Ø     tundide ettevalmistamisel kasutavad arvutit nii õpetajad kui ka õpilased

Ø     õpetajate huvi arvutitehnika kasutamise vastu on kasvanud

Ø     iga aineõpetaja on võtnud kohustuseks läbi viia vähemalt ühe tunni veerandis arvuti vahendusel

Ø     on olemas interneti püsiühendus

Ø     on olemas läbi arvuti töötav akustiline koolikellasüsteem

Ø     käivitus raadioring Raadio KADI juhtimisel

Riiklik õppekava näeb arvutikasutamise oskuste omandamist õppekava läbiva teemana ja ainetevahelise integratsiooni teel. Ainetunnis peab õpilane juba valdama vajalikke põhitegevusi ning tundma termineid ja mõisteid. Baasteadmiste ja -oskuste olemasolul on võimalik ainetunnis omandada uusi töövõtteid arvuti rakendamise vallas. Seetõttu  arvutiõpetus eraldi õppeainena  8. ja 9. klassis. Algtõed ja baasoskused saavad õpilased arvutiringis ja integreeritult  ainetundide raames.

Vastavalt riiklikule õppekavale on infotehnoloogia õpetamise eesmärk, et õpilane: 

·       mõistaks infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte;

·       omandaks  infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused ;

·       omandaks põhikooli lõpetaja pädevused

Ainetundide läbiviimist arvutiklassis kasutatakse praegu veel suhteliselt vähe. Põhjusteks on väga pingeline õppekava, sobiva õpitarkvara puudumine ning aineõpetajate sisemine kartus.

Mida tahame muuta järgnevatel aastatel

Ø     Veebipõhise infosüsteemi ajakohastamine.

Ø     Ettevalmistused e-koolile üleminekuks.

Ø     liituda e-kooliga

Ø     Õpetajatele IT vahendite kasutamiseks paremate võimaluste loomine.

Ø     muretseda koolile infotehnoloogilised esitlusvahendid (digitahvel )

Ø     Eikla õppehoonesse arvutid (laiendada info-punkti)

Ø     korraldada õpetajatele jätkukursus IT-alaste teadmiste täiendamiseks

Ø     viia arvuti kasutamine ainetundidesse, et arvutiklass oleks pidevas kasutuses

Ø     alustada läbi kooliraadisüsteemi päevakohaste sündmuste kajastamist  (kooliraadio)

Ø     oma koolilehe toimetamine

Ø     Sõpruskoolidega „Simuna“ ja Comeniuse projektis osalenud koolidega side neti vahendusel

Ø     Täiendada kooli kodulehekülge kasulikke linkidega õpilastele ja lapsevanematele

Ø     Avada kooli koduleheküljel küsimuste –vastuste tuba

Ø     Õpilased ja õpetajad osalema koolidevahelistes projektides

Ø     Arvutist peab saama iseenesestmõistetav töövahend õpilastele ja õpetajatele

9. KOOLI  ERIPÄRA (Swot analüüs)

TUGEVUSED ( millele toetuda )

·        Väikesed klassid

·        Õpetajate kaader püsiv, staažikas

·        Remonditud koolihoone

·        Looduslähedus

·        Hea ja odav toitlustamine, õhtuoode

·        Toimiv transport

·        Eikla lapsed kodu lähedal koolis

·        Arvutiklass

·        Hästi sisustatud kunstiklass

·        Kaasaegne käsitööklass

·        Lugemistuba

·        Sportimiseks head looduslikud võimalused

·        Õpetajatel  enesetäiendamisvõimalused

·        Aula olemasolu

·        Õpilastel võimalus tegeleda huviringides

·        Õpetajatel on hea õpilase tausta tundmine

·        Õpilastel võimalus individuaalseks õpiabiks

·        Hea koostöö vallaga

·        Õpilaskeskne  õpetamine ja kasvatamine

·        Linnalähedus

·        Vallal oma transpordivahendid

·        Õpilaste omavahelised sõbralikud suhted

·        Kooli sümboolika (lipp, logo, laul)

·        Hea ja abivalmis personal

·        Osalemine projektides

·        Piirkonna kultuurilooliste paikkondade

           tundmaõppimine

               VÕIMALUSED  ( mida  kasutada)

·        Vallal oma transport

·        Koolil nõuetele vastav söökla

·        Kool asub looduskeskkonnas

·        Linnalähedus

·        Kvalifitseeritud kaader

·        Sotsiaalpedagoog koolis

·        Interneti püsiühendus ja korralik arvutiklass

·        Koolimaja osaliselt renoveeritud

·        Sportimisvõimalus

·        Akustiline koolikella süsteem (kooliraadio)

·        Hea akustikaga aula

·        Vallapoolne toetus koolile

·        Suvine majutusvõimaluste pakkumine

·        Individuaalne tegutsemisvõimalus õpiraskustega õpilastega

·        Kooliruumide kasutamise võimalus vabal ajal

·        Liitumine TEK võrgustikuga

·        Ühised ettevõtmised sõpruskooliga

·        Eelarveväliste rahade hankimine läbi projektide

·        Aineklasside täiustamine

·        Lugemistoa mitmeotstarbeline kasutamine

·        Koostöö parendamine lastevanematega

·        Lastevanemate koolitus

·        Õppetöö koondamine ühte hoonesse

·        Suur õppevideote kogumiku olemasolu

·        Poiste tööõpetuse tunnid Ametikoolis

 

NÕRKUSED  ( millest üle saada )

·        Puudub kooli raamatukogu

·        Mängu- ja riietevahetusruumi puudus

·        Liitklasside olemasolu

·        Klassid Eiklas – suur maj. kulu ja kohamaks

·        Klassivälise tegevuse piiratud aeg (sõltuvus transpordist)

·        Suutmatus tagada laiapõhilist huvitegevust

·        Spetsiifiliste õppevahendite vähesus

·        Sporditegemise ebapiisavad tingimused

·        Pedagoogilise personali  ja abipersonali väike palk

·        Õpetajate vähenev töökoormus seoses liitklassidega

·        Õpetaja vähene tunnustus

·        Avaliku käitumiskultuuri allakäik II ja III kooliastmes

·        Sotsiaalne olukord peredes

·        Suur teeninduspiirkond

·        Lastevanemate vähene huvi

·        Koolikohustuse mittetäitjad

·        Vähene huvi  klassivälise töö ja õppimise suhtes

·        Üldlevinud arvamus maakoolide nõrgast tasemest

·        Kooli mittesuutlikkus tagada liitklassides individuaalset õppekava

·        Logopeedi , psühholoogi puudumine

·        Vähene individuaalne töö tugevate õpilastega

·        Õppetöö killustatus – Eikla ja Kaarma

·        Nõrk koostöö kooli personaliga

·        Staadioni puudumine

·        Õpilase vastutus-ja kohusetunde puudumine

·        Kohapeal puudub poiste tööõpetus

 

OHUD  ( mida  vältida )

 

·        Laste arvu kahanemine, väikesed klassikomplektid

·        Liitklasside tekkimine vanemas astmes

·        Sotsiaalsete  probleemide survet koolile

·        Rahastamise puudulikkus

·        Vananev arvutipark

·        Linnalähedusest tingitud probleemid